Postitused

Kõik, mis ei tapa

Kujutis
Et kõik taaskord ausalt ära rääkida, tuleks alustada algusest. Minu teadmine Millenniumi-sarja raamatutest sai alguse hoopis kinos. Veidi ootamatult oli filmiks miski prantsusekeelne komöödia, kus veidi arglik ja saamatu peategelane püüdis rootslasest silmarõõmule püüdlikult külge lüüa. Ja ühest stseenist jooksis läbi, et jube kahju ta rahvuskaaslasest, kes enne suri kui ta raamatud kuulsaks sai. Ei tea küll miks, aga meelde jäi. Järgmiseks kohtumiseks sai Rootsi sari, mis Stieg Larssoni raamatute ainetel ning seejärel inglisekeelne Hollywoodi versioon Lohetätoveerguga Tüdrukust. Seejärel sai kogu triloogia läbi loetud inglise keeles, seejärel eesti keeles ning pärast Rootsis elamist lugesin raamatud läbi uuesti. Siinkohal mõistan Priit Raspli soovitust, et käige nendes kohtades, mis on teie lemmikraamatutega seotud. Võib öelda, et kui mulle enne Rootsi kolimist see sari meeldis, siis pärast Rootsis elamist ma on tegemist raamatutega, mis leiavad koha minu raamaturiiulis. Kuid na
Postita kommentaar
Lisateave
Lunavara hype on vist üle läinud, ettevõtted on olukorraga harjunud ning käitumist muutnud ja teisalt päris „lahtiste ustega“ süsteemid on otsa ka saanud. Kuid teema on ilmselt mõnda aega aktuaalne ning ilmselt suudavad järgmisel mõned lained veel üsna palju paha teha. Mõte on ju geniaalne, krüpteerime kogu andmestiku ning muudame selle abil andmed kasutajale kättesaamatuks. Tahad andmeid tegelikult ka lugeda, oled sunnitud endale ostma krüptovõtme, mis krüpteeringu jälle maha võtab. Kuidas sellega võidelda? Eks see sõltub tegelikult sellest, millist turvanõrkust süsteemis konkreetne lunavara on disainitud ära kasutama. Näiteid on erinevaid, alates kasutajate isetegevust nõudvatest lahendustest (ehk siis kasutaja peab midagi avama, klikkama jne) kuni lahendusteni, mis kasutavad ära (operatsiooni) süsteemide turvaauke ning rünnatakse sihitult ja teadlikult aegunud süsteeme. Loomulikult on võimalikud ka erinevad kombinatsioonid neist ning kõigest, mis nende valikute vahele jääva
Postita kommentaar
Lisateave

Tugilahendus – mitte väga uudne, kuid siiski

Selle nädala teema on Kakk sõnastanud niimoodi „Vali üks enda jaoks kõige uudsem tugilahendus ja kirjelda seda ajaveebiartiklis“. Mõtlesin pikalt ja midagi väga tarka pähe ei tulnud, seega mõtlesin, et kirjutan veidi teise nurga alt. Diabeetik Et kõik ausalt ära rääkida, siis tuleb alustada algusest. Nimelt üks kümme aastat tagasi tekkisid mul Viljandi Folgil suured kõhuvalud, päris suured kohe. Nii suured, et seadsin sammud meditsiinipunkti ning seal hakkasid inimesed minu kirjelduse pealt targalt noogutama ning käsutasid mu autosse ning sõit läks haigla poole. Haiglas hakkasid inimesed minu kirjelduse peale targalt noogutama. Siis sai minu mõõt täis ja ma nõudsin aru, et mida paganat need inimesed nii targalt noogutavad. „See on pimesool, kohe hakkame Sind operatsiooniks ettevalmistama!“ kõlas vastuseks. Kuna olin ka varem arstidega kokku puutunud, siis arvasin omalt poolt, et meil 21. sajand MRT, ultraheli uuringud ja juba mõnda aega olemas ka vana hea vereproov, need v
Postita kommentaar
Lisateave

Microsofti suurim katsetus

Teen nüüd seda veidi meelega. Selle ülesande raames oleks ilmselt tulnud mõnd noort ja poppi projekti või siis vaba tarkvara edulugu analüüsida, aga mina lähen veidi teist teed ja pigem tutvustan kuradit ennast. Ilmselt Microsofti suurim katsetus Office 365 oli esimene edukas pilveteenuste perekonna kommertstoode. Ehk edukaid pilveteenuseid oli tal ka varem, edukaid kommertstooteid ka kui omas segmendis oli Office 365 Microsofti esimene. Ärimudel siinkohal lihtne: maksa, kas kuupõhiselt või aastapõhiselt ning Microsoftile omaselt võib selle toote lisada ka ettevõtte raamlepingusse (mis tähendab endiselt aastapõhist tasumist). Oma olemuselt on tegemist tarkvara kui teenusega, sest lisaks tarkvararendile on olemas ka teenusekomponent (näiteks e-post, Skype for Business, pilveketas jne). Lisaks sellele saab teatud pakettide puhul siis ka Microsoft Office töölauaversiooni kasutusõiguse. Kusjuures Microsofti peamiseks konkurentsieeliseks on siinkohal minu hinnangul olnud järgmi
Postita kommentaar
Lisateave

Kuidas saada häkeriks?

Selle kirjatüki aluseks on siis Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO, eesti keeles leiab selle http://www.kakupesa.net/hacker/ ja inglisekeelne orginaal http://www.catb.org/esr/faqs/hacker-howto.html . Võtame lühidalt kokku Selleks, et saada/olla häkker on sul vaja: ·         Häkkerlikku suhtumist o    Armasta probleeme ja nende lahendamist o    Jaga lahendusi o    Tee nii, et igavate ja rutiinsete asjadega tegelema ei peaks (automatiseeri) o    Hinda vabadust o    Arenda oma oskuseid ·         Põhioskuseid o    Programmeerimisoskust, mis on õpitav o    Unixi laadsete süsteemide kasutusoskus o    HTML kirjutus ja kasutusoskus o    Inglise keele veatu valdamine kõnes ja kirjas ·         Staatust, ehk teiste häkkerite tunnustust o    Mida saad kirjutades avatud lähtekoodiga tarkvara o    Aidates testida ja arenda tarkvara o    Avaldades kasulikku teavet o    Aidates hooldada infrastruktuuri o    Teenides kogukonda (häkkerikultuuri
Postita kommentaar
Lisateave

Edasikandumisklausel

Selle nädala uurimisülesanne on sõnastatud järgmiselt: „Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel ( copyleft ) litsentsivalikut? Analüüsi seda ajaveebiartiklis ning too iga variandi kohta mõni näide.“ Tutvustame siinkohal siis ka mängijaid: ·         Väga tugev copyleft, näiteks AGPL, nõuab tuletatud loomingu edastamist samade tingimuste alusel ning seda ka tarkvarade puhul, mida kasutatakse üle veebi (ehk tarkvara pakkuja väidab, et see on tema oma tarbeks kasutamine) ·         Tugev copyleft, näiteks GNU GPL, nõuab tuletatud loomingu edastamist samade tingimuste alusel. ·         Nõrk copyleft, näiteks GNU LGPL, nõuab tuletatud loomingu edastamist samade tingimuste alusel, kuid võimaldab näiteks linkimist ärivaraliste teekidega. ·         Puuduv copyleft, näiteks BSD või Apache, ei nõua tuletatud loomingu edastamist samade tingimuste alusel. Kui igasugune vaht kõrvale jätta, siis võib öelda, et kui ma oma tootes soovin kasutada AGPL või GPL
Postita kommentaar
Lisateave

Sina ei pea mitte…

Kujutis
Selle nädala ülesanne oli esmapilgul lihtne: vali üks Virginia Shea 10 käsust ja too ajaveebis mõni hea näide omaenda kogemustest. Kui kirjutama hakkasin, siis … selgus, et Kakk on iga nädalaga vint veidi peale keeranud, eks näis, mis edasi saab. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus Minu valik on selline seepärast, et inimene, kes tavaelus peab ühiskonnas suures pildis kokku lepitud käitumisnormidest kinni, ei peaks nüüd korraga üle keema vaid selle pärast, et virtuaalne maailm pole ikka päris päris. On, sest ka virtuaalsed kogukonnad koosnevad inimestest, oma tunnete, kogemuste, vihaga ning … mis iganes siis meist inimese teevad. Kus on siin see erinevus? Ise olen püüdnud sellest põhimõttest kinni pidada ning seda veel enne Virginia Shea 10 käsust üldse midagi kuulnud olin. Kusagil kuklas oli juba üsna alguses teadmine, et kõik see, mis ma teen jääb maha, keegi leiab selle… ja mida see kõik mulle siis annaks? Rahulolu, et sain kellelegi kehvasti öelda või paremaks läbi
Postita kommentaar
Lisateave