Kõik, mis ei tapa
Et kõik taaskord ausalt ära rääkida, tuleks alustada algusest. Minu teadmine Millenniumi-sarja raamatutest sai alguse hoopis kinos. Veidi ootamatult oli filmiks miski prantsusekeelne komöödia, kus veidi arglik ja saamatu peategelane püüdis rootslasest silmarõõmule püüdlikult külge lüüa. Ja ühest stseenist jooksis läbi, et jube kahju ta rahvuskaaslasest, kes enne suri kui ta raamatud kuulsaks sai. Ei tea küll miks, aga meelde jäi. Järgmiseks kohtumiseks sai Rootsi sari, mis Stieg Larssoni raamatute ainetel ning seejärel inglisekeelne Hollywoodi versioon Lohetätoveerguga Tüdrukust. Seejärel sai kogu triloogia läbi loetud inglise keeles, seejärel eesti keeles ning pärast Rootsis elamist lugesin raamatud läbi uuesti. Siinkohal mõistan Priit Raspli soovitust, et käige nendes kohtades, mis on teie lemmikraamatutega seotud. Võib öelda, et kui mulle enne Rootsi kolimist see sari meeldis, siis pärast Rootsis elamist ma on tegemist raamatutega, mis leiavad koha minu raamaturiiulis. Kuid na